Vodja koolipere ajaveeb: Teemapäev

Viimasel teisipäeval enne sügist koolivaheaega toimus meie teine teemapäev, mille sisuks oli seekord hingedeaeg.

Eelnevalt palusime lastel kodudes pisut uurimistööd teha oma esivanemate kohta, et siis ühises ringis vanu pilte vaadata ja lugusid jutustada. Et pilte ka teistele vaatamiseks välja panna, tuli neile käsitöötunnis korralikud raamid meisterdada.

Hingedeajal teatavasti süüdatakse küünal ja pannakse see aknale, et hinged näeksid koju tulla. Meie otsustasime oma küünla ise valmistada. Iga grupp lisas eelnevale pisut juurde ja kokku tuli suurepäraselt lõhnav ja ilus triibuline küünal.

Päev lõppes ägeda kontserdiga ansambel PolePole poolt, kus ka meie kätt proovida saime.

HING

See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. (1)

HINGEDEPÄEV

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. (1)

HINGEDEAEG

Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva.

Sel puhul kaeti hingedele tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja.

Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. (1)

Me oleme esivanematega üks kogukond, mis aegajalt teatud päevadel jälle kokku saab. Maarahva meeles on need päevad pühad. Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Müra tekitavad tööd lükatakse edasi ning õhtuti ei töötata sootuks. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid. (2)

Tavakohased hingedepäeva toidud on rammus leemesupp, verikäkid, tangupudru, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib.

Hingedele on mõnikord toitu viidud majapidamishoonetesse ja hiiepuude alla. Hingedele köetakse saun ja peale söömaaega saadetakse nad ära, paludes, et mindaks teed mööda ja õnnistataks pere ettevõtmisi. (2)

Esivanemaid peeti meeles sellepärast, et ainult surnud esivanemad saavad ausale ja heale inimesele pahandusi kaela tuua. (3)

Kasutatud kirjakohad:

1. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php

2. http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=449&op=lugu

3. A. Heintalu. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. 2001

Hinged tulevad ka tänavu.
Neid võib ignoreerida, kuid nendega võib ka arvestada.
Seejuures pole kuigi tähtis, kus me elame, vaid see,
kuidas me neid vastu võtame.