Vodja koolipere ajaveeb

Folk+jazz= FOLKJAZZ

2011-04-13T13:37:00.005+03:00

11.aprillil käisid meil külas Olav Ehala, Triinu Taul ja Lembit Saarsalu. Nad olid väga sõbralikud ja esitasid ilusat muusikat. See on väga suur au, et nii suured ja tähtsad inimesed tulid meie väikesesse kooli.

Saime teada palju uut jazz-muusika stiilidest, kontsert oli väga põnev.

Lembit Saarsalu on sündinud Roosna-Allikul, tema saksofon kõlas väga hästi. Selle kõla tõi silme ette vana Ameerika, mida olen filmidest näinud - jazzi sünnimaa. Olav Ehala mängis klaverit. Triinu Taul laulis ja mängis erinevaid pille: torupilli, pikkvilet ja parmupilli. Lauldes oli tal tal väga tugev ja võimas hääl, rääkides aga vaikne. Eriti meeldis mulle tema lauldud „Kiigelaul“ ja trio esituses „Rongisõit“ ( „Chattanooga Choo Choo“ ).

Mulle väga-väga meeldis!

Emily Bollverk 5.kl

CAMERA: väikekoolide ansamblite päev

2011-02-23T18:25:00.001+02:00

9.veebruaril toimus Koigi Põhikoolis väikekoolide ansamblite päev CAMERA. Vodja Kool oli taas esindatud, seekord algklasside kvartetiga, kuhu kuulusid
Elo-Ann Koplik, Mari-Liis Aluste, Markus Aluste ja Gregori Piho. Muusikaõpetajatest koosneval žüriil oli öelda vaid kiidusõnu - K.Sillamaa "Soe tee kamina ees" ja I.Kajaku "Ave Maria" kõlasid väga ilusasti. Need esimesed sammud mitmehäälse muusika laulmisel olid suurepärased ( varem on ansambel laulnud vaid 1häälseid laule ) ! KIITUS TEILE, LAULULINNUD!

Ulvi Tamm

Vodja kool võõrustas Järvamaa poiste tööõpetuse õpetajaid

2011-01-26T19:21:00.003+02:00

3.-4.jaanuaril toimus Tallinnas projekti "Koolielektroonika" raames seminar tööõpetajate maakondade esindajatele, Järvamaad esindas Vodja matemaatika-, füüsika- ja (üks) tööõpetaja(test) Siim Leiten. 26.jaanuaril leidis Vodja koolis aset infotund maakonna tööõpetajatele, edastamaks seminaril saadud informatsiooni.

Kohal viibisid:
Hillar Press (Retla Kool),
Sulev Einma (Paide Ühisgümnaasium),
Urmas Mäenurm (Väätsa Põhikool),
Margus Tiitsmaa (Laupa Põhikool, Türi Majandusgümnaasium),
Andres Pleesi (Paide Gümnaasium),
Janno Nau (Peetri Põhikool),
Siim Leiten (Vodja kool).

Ansambel "Klapp" Vodjal 11. novembril 2010.

2011-01-23T21:10:00.007+02:00

Järgnevalt on teil võimalus lugeda, mida õpilased toimunud üritusest arvasid.

11.novembril oli koolis tore kontsert. Mulle meeldis ans Klapp, sest seal olid toredad mehed, kes oskasid hästi pille mängida ja palju nalja teha. Nad laulsid igasuguseid setu laule. Jalmar Vabarna näitas ka, kuidas Setumaal tantsitakse. Kui kontsert läbi sai, kinkisid õpetajad neile leiba ja isetehtud kilgipillid. Lisaks Jalmarile esinesid veel ka Toomas Valk ja Kristjan Priks.

Martin, 6.klass.

Ansambli „Klapp„ esinemine toimus Vodja koolis novembri alguses 2010.a.

Selle ansambli endine nimi oli Valk,Vabarna ja Priks. “Klapp”``i kuuluvad tunnustatud setomuusika meistrid: Toomas Valk (karmoška, parim karmoškamängija 2010, 2008, 2006), Jalmar Vabarna (akustiline kitarr, parim kasatski tantsija 2008, 2006) ja Kristjan Priks (tamburiin, parim kandlemängija 2008).

Ansambel loodi 2007.a. veebruaris. Nende hoogne, leidlik ja variatsiooniderikas esitluslaad on ülimalt kaasakiskuv ning seadetes on värskendavat jõudu.

Trio esitlus oli lõbusaalt hoogne, tantsuline. Nad mängivad nii vanu setu tantsulugusid, kui ka esitavad oma variatsioone uuematest lauludest instrumentaalpaladena.

Kontserdil mulle meeldis lugu nimega “Korobuška”, mis tundus olevat vene rahavamuusika sarnane. Üldiselt võib nende esinemise kohta öelda, et see oli huvitav, aga minust pole veel selle muusikastiili austajat saanud.

Selline muusika pani saalis väiksemad kuulajad kaasaelama.

Ajakirjanduses on neid nimetatud rahvatantsuansambliks ja üheks seto esindusorkestriks.

Nende muusikas on kuulda head KLAPPI ja kooskõla.Neilt on ilmunud ka plaat nimega “Hopp!”, kus on salvestatud parimad palad.

Tore, et ansamblil “Klapp” oli võimalus meie kooli väiksele kollektiivile esinema tulla. Seeläbi oli mul võimalus Seto Kuningriigi muusikat veidi tundma õppida.

Karl Jaan, 8.klass

Robootikaring 1.-2.klassile 12.01.-9.02.

2011-01-22T17:36:00.003+02:00

Alates 10.jaanuarist on 1.-2.klassi õpilastel võimalik käia robootikaringis, kus paneme kokku Lego NXT roboteid. Ring toimub kahel päeval nädalas (esmaspäeval 5.tunni ajal, kolmapäeval 3.tunni ajal) kuni 9.veebruarini.

Põhjus, miks ring toimub klassiti, seisneb selles, et kuna koolil on lego-komplekte 3 tk, siis ei ole vaja järgmise klassi jaoks eelmise klassi poolt ehitatud roboteid lahti võtta. Märtsis on järg 3.-4.klassi käes.

Fotograaf ja trummar Lauri Kulpsoo käis Vodjal trummi mängimas ja huvilistele näpunäiteid jagamas.

2011-01-22T17:18:00.003+02:00

Üleeile, neljapäeva pärastlõunal, astus Mäo bussi pealt maha Lauri Kulpsoo, kes oli nõus tulema Tartust Vodja kooliperega kohtuma ning trumminõu jagama.

6.tund oli 1.-4.klassi päralt...

...7.tunni ajal oli 5.-9.klassi õpilastel võimalus kuulata kvaliteetset elusat trummimuusikat ning valitud palasid Lauri plaadikotist, küsida trummimängu kohta ning hiljem ka ise proovida.

Vaatamata asjaolule et üritusest osavõtt oli vabatahtlik, oli lisaks bändiruumi istekohatadele ka põrand huvilisi täis. Õhkkond oli äärmiselt mõnus, mina ei kujutanud ette, et puhtal trummimängul võib olla rahustav toime. Muidugi Lauri enda rahulik loomus ning oskus auditooriumiga suhelda moodustas valitud muusikaga koos kena terviku. Lauri, võibolla peaksid ka õpetajaametit proovima :).

Järvamaa poiste laulupäev Roosna-Allikul 16.nov 2010

2010-11-16T19:53:00.004+02:00

Kolm Vodja Kooli laulupoissi esinesid Roosna-Alliku mõisasaalis Järvamaa parimate poiste-solistide konkursil. Gregori Piho esitas L.Barti laulu "Lastest", Markus Aluste A.Röömeli laulu "Kassid läksid kaklema" ja Karl Georg Krupp R.Rannapi "Eesti muld ja eesti süda".
Žürii esimees, tuntud saksofonist Lembit Saarsalu kiitis poiste esinemist.

Muusikainstrumendipark sai täiendust. Koolis käis noortele kitarrist ja kitarrimängust pajatamas Esko Sau

2010-11-12T11:24:00.001+02:00

Vodja kooli logopeedi-/kasvatajaruum on mõnevõrra muutunud ning saanud juurde uue kasutusfunktsiooni. Tänu entusiastide vastustele Vodja kooli üleskutsele trummifoorumis ja rada7-s on kooli muusikariistapark saanud täiendust trummikomplekti näol. Taldrikud ja trummipedaali kinkisid Vodja koolile trummientusiastid Tallinnast ja Mustlast ning kõik muu puuduoleva kinkis koolile muusikapood "Muusik Tartu".

Suur Suur Aitäh abistajatele!

Kristjan Pae (basstrummipedaal).

Heiki Rüüt (taldrikud, varu-trumminahad).

Ilona Peipsi, muusikapood "Muusik Tartu" (kõik trummid, trummide ja taldrikute statiivid, trummitool, pulgad).

Lisaks on vastsesse prooviruumi esialgu vähemalt õppeaasta lõpuni kasutada antud elektrikitarr (Siim Toom) ja kitarrivõimendi (Ott Tomik) ning Margus Ots on kinkinud koolile mikrofoni.

Vodjale saabunud pillid noorte poolt hästi omaks võetud ning mõnel päeval on korralikku "keevitamist" väikeste vaheaegadega kuulda alates kooli lõpukellast kuni õhtuni välja.

Plaanis on kutsuda kooli külla ka muusikuid rääkima oma elust ja muusikast ja otseloomulikult mängima ja lastega koos improviseerima. Juba on külalisõpetaja koolis ka käinud -kitarrist Esko Sau käis rääkimas oma elust, reisikogemusest ja pillimängust. Esko suurepärasest pillimänguoskusest sai nii mõnigi noor kas siis esmakordselt või uuesti innustust õpingutega jätkata. Muusikatundidest ilma ei jäänud ükski klass ning tunnid toimusid esmaspäeval, 8.novembril, esimese kolme tunni jooksul (vastavalt 7.-9.klassile, 5.-6.klassile ja 1.-4.klassile).

PS! Esko külastusest paraku pilte pole aga prooviruumi pildid saavad peagi siia üles riputatud.

Õpetajate päev Vodjal

2010-10-07T16:30:00.000+03:00

Teisipäeva, 5.oktoobril, toimus Vodja koolis õpetajate päev, mis oli 9.klassi korraldada ning millega suurepäraselt toime tulime. Meie jaoks algas suurem töö juba reedel, mil koos abiklassijuhata Keiuga valmistati ette esmaspäevane hommikuring, mis oli 9.kl õpilaste endi korraldada. Eesmärk oli noorematelt õpilastelt küsida tagasisidet õpetajate kohta, et selle info põhjal hiljem õpetajatele kaardid koostada. Peale esmaspäevaseid koolitunde jätkus info töötlemine ja kaartide meisterdamine ning ürituse ettevalmistamisega seotud ülesannete jagamine. Päev venis küllaltki pikaks.

Teisipäeva hommikul viisid hommikuringi läbi õpetajad, arutledes õpetajakutse üle ning andes „teatepulga“ esimeseks kolmeks tunniks üle 9.klassile.

Tunde anti paaris:

Andre ja Henri (5.-6.klassi eesti keel, 7.klassi geograafia, 3.-4.klassi muusika).
Kenneth ja Samuel (7.kl ajalugu, 5.-6.kl muusika, 1.-2.klassi loodusõpetus).

Viibisin ise paar minutit kõigis tundides ja kõige raskemaks osutus värsketele õpetajatele 5.-6.klassile tunni andmine. Huvitav oli jälgida Kennethi/Samueli tundi 1.-2.klassile (kl.juhataja Elleni sõnul olid lapsed tunnis ülipüüdlikud) ja Andre/Henri tundi 7.klassile (geograafia).

4.tunni ajal toimus õpetajate päeva aktus, mis algas õpetaja Elleni 1.-2.klassi näidendiga. Näidendile järgnesid õpilaste lauluetteasted muusikaõpetaja Ulvi saatmisel ning lõpuks „Kuldvillaku“ stiilis õpetajate tuleproov, mille tarbeks küsimuste koostamisel osalesid eranditult kõik 9.klassi õpilased. Kuldvillakut juhtisid Andre ja Kenneth, mina õpetajana pakkusin tehnilist tuge. Mängu lõppedes sai õpetajate vaimne pingutus tänuväärselt korvatud maitsva koogiga, mille küpsetas Andre isiklikult.

Peale 4.tundi jätkus päev tavapäraselt ning peale 6.tundi oli 9.klass oodatud õpetajate tuppa kohvile/teele ning koogile/kringlile. Nüüd oli võimalus üle anda ka kaardid õpetajatele heade soovide ja omadustega, mida nooremad õpilased esmaspäevases hommikuringis õpetajatele omistasid ning mida 9.kl omalt poolt täiendas.

Suur aitäh 9.klassi õpilastele panuse eest, et Vodja õpetajate päev korda läks!

Siim Leiten

Vodja kooli 8.-9.kl. juhataja.

Vodja pere jõulud

2008-12-25T18:51:00.007+02:00

Sel aastal tähistasime jõule natuke teisiti - teemapäevana.

Päeva alustuseks kogunesime saali ühistele mängudele - tegime ringmängu ja katsusime, kes meist tugevam-osavam on. Ehtisime ühiselt ka kuuse ja laulsime seal juures "Oh kuusepuu, oh kuusepuu..." Töötubades valasime küünlaid ja kirjutasime selle juurde ka pööripäeva regilaulu ning meisterdasime küünlajalgu, kuhu hiljem endatehtud küünlad panna.

Pisut traditsioone siiski säilis ja teemapäeva lõpuks andsime ilusa kontserdi ning sõime ühiselt õhtust nagu igal aastal. Enne kontserti aga süütasime terve hulga küünlaid ja saatsime need parvega tiigile ujuma. Jõuluvana sel aastal ei käinud, vaid igaüks andis oma kingituse koos heade soovidega ise üle.

Päeva lõpetasime vägeva ilutulestikuga.

Eelmisel päeval - igale lapsele piparkook

Kuuske ehtimas

Jõu- ja ilunumbrid :-)

Küünalde süütamine

Seal nad ujuvad koos heade soovidega

Kontsert

Tantsuga sööma

Kosmilised kogemused - uue tähe sünd Vodja mõisapargis :-)

Õpetajad lõõgastuvad pärast pidu

Rohekem pilte http://public.fotki.com/vodja/
parool: jõulupäev

Jõulud tulevad ...

2008-12-17T17:22:00.004+02:00

... ka sel aastal :-) Vodjal tähistatakse jõule vastava teemapäevaga ja sellele järgneva kontserdi ning õhtusöögiga.

Täpsem päevaplaan:

12.00-12.50 - teemapäeva ühine alustamine
13.00 - 14.15 - töötuba
14.15 - 15.25 - töötuba
15.30 - küünalde süütamine pargis
16.00 - Vodja kooli õpilaste kontsert
17.00 - õhtusöök
Kingituste jagamine
"Labajalg"
Ilutulestik

Kadripäev

2008-11-30T19:38:00.008+02:00

Novembrikuu kolmanda nädala teisipäeval leidis aset järjekorde teemapäev - seekord kadripäeva teemaline.

Kadripäev - 25. november

Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.

Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka.

16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.

17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses.

19. sajandi rahvapärastes seletustes on arvatud, et see püha on näiteks vene keisrinna Katariina järgi oma nime saanud. Teise seletusena on oletatud, et kadripäev on seotud hoopis Martin Lutheri naise Katariinaga, kelle auks toimuvat perede külastamine ja andide kogumine.

Kadri

Kadripäev on nime saanud arvatavalt 4. sajandil elanud ja aastal 304 surnud Aleksandria pühaku Katariina järgi. Katariina oli 18-aastane noor haritud neiu, kes ei soovinud abielluda, sest ta oli Kristuse pruut. Legendi järgi väidelnud ta edukalt 50 filosoofi vastu, kes saadetud talle kristluse mõttetust tõestama. Vihane keiser saatis Katariina piinamisele – ta pidi hukatama rattal. Legendi kohaselt lagunenud piinariistad koost. Lõpuks lasti tal pea maha raiuda.

Püha Katariina kultus algas 9. sajandil Siinai mäe juures, kuhu inglid olevat ta keha kandnud, ning oli oma tipul keskajal, levides näiteks "Kuldlegendi" vahendusel.

Katariina on noorte neidude ja naisõpilaste kaitsepühak. Kuna Katariina sümboliks on ratas, on tema kaitse all ka kõik rataste jõul töötavad mehhanismid. Ta on teoloogide, filosoofide, kõnepidajate patroon. Samuti lapsehoidjate (ta raiutud peast voolas vere asemel piima) ja igasuguste ketrus- ja kudumistööde patroon. Katariina kuju leidus peaaegu kõigis kirikuis, talle on Euroopas pühendatud arvukalt kirikuid; tänapäeval ka näiteks kristlikke kolledžeid. Keskaja ikoonidel tunneb Katariina ära piinaratta järgi.

Eestis on Katariinale pühendatud viis kihelkonnakirikut ning vähemalt viis kabelit.

Maskeerimine

Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas – oma tänaval, tuttavate majades.

Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidid, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, 20. sajandil ilustatud rohkete lintide, lehvide, litrite, helmestega, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine.

Tavaliselt on maskeeritute välimuses ka midagi ajastukohast – näiteks 1980. aastatel multikate eeskujul ninaotsa punaseks värvimine.

Linnades maskeeruti 20. sajandi lõpul ka igasuguste poe- või omavalmistatud maskide abil peletisteks, igasugusteks loomadeks, kuraditeks ja nõidadeks.

Pikkade sajandite vältel on kujunenud välja palju lokaalseid erijooni, kuidas kadriks täpselt käidi ja mida tehti. Veel 20. sajandil ei käidud Setumaal näiteks üldse kadriks ja kadrilauludki on neil eeskätt hilisemal ajal koolist ja naabritelt õpitud.

Kadripere

Kõige harilikum oli 19. ja 20. sajandil maskeerumine kadripereks, kellest kõige tähtsam oli kadriema või siis kadrinoorik. Ülejäänud kujutasid tavaliselt eri vanuses kadrilapsi, kelle jaoks kadriema andisid palus ja kes nende saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida.

Kadrihaned ja muud loomad

Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks paistis suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on näiteks eraldi tähistatud kadrihane seisusesse vastuvõtmist - esmakordselt haneksolija on tõstetud kaevukoogu peale ja kiigutatud.

Kadripäeval kanti ka muid loomamaske (karu, sokk), kuid vähem kui muudel tähtpäevadel.

Üksikud kadrinaised

Läänemaal ja saartel käisid kadripäeval (või ka mõni päev enne või pärast seda päeva) vaesed naised, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses sellised inimesed, kellel polnud oma maja, maskeeritutena ringi. Mõnikord pole aga maski kantudki. Sellise staatusega kadrid liikusid ringi üksinda ja päeva ajal, kogudes endale toitu, villu ja riidekraami.

Ketrajasant

Väga vana taustaga tegelaste hulka kuulub ketrajasant - kedervarrega või vokiga külas ringiliikunud naine. Ketraja võis liituda kadriperega, kuid vokk või kedervars võis kuuluda ka kadriema varustusse. Kedervars ja ratas on iidsed päikese sümbolid ja sel viisil sümboliseeris ketrajasant oma igiliikuva vokirattaga päikese taassündi, maailma tagasisaabuvat valgust ja olid sümboolselt seotud villa- ja linakasvuga.

Määgijad

Põhja-Tartumaal oli kadripäev veel 20. sajandi alguses määgimise päev, sest sel päeval käidi teises peres hommikul või päeval, ukse taga määgimas. Määgijad polnud maskeeritud, vaid tavaliselt riides naised ja lapsed; täiskasvanud üksi või paaristikku, lapsed grupina. Tulijatele pakuti tanguputru, kaasa anti tooreid herneid, ka ube, kaalikaid, kanepiseemneid, 20. sajandil ennekõike õunu ja kompvekke. Määgijate soo, arvu ja rõivavärvi järgi ennustati järgmiseks aastaks oina- või utetallesid, kaksikuid, musti, kirjusid, valgeid lambaid. Perenaine kutsus määgijad enamasti lauta, harvemini aita lammaste edenemiseks lamba häält tegema.

Mida kadrid tegid

Algselt käisid vaid tüdrukud maskeeritult perest peresse. Kärarikkus, laulu ja pillimäng kuulub lahutamatult mardi- ja kadripäeva juurde. Kadrisantide pillimäng, laulud ja vigurid pole siiski olnud nii kärarikkad kui martide omad. Kindlasti kuulusid aga tsüklisse mõistatuste esitamine, 19. sajandil ja 20. sajandi algupoole laste ja noorte lugemisoskuse ning tüdrukute käsitööde kontrollimine. Tavaline oli rituaalne viljakusmaagiline kusemise imiteerimine või vee pritsimine pererahvale nagu ka okstega peksmine tervise ja edu tagamiseks. Lauldi, sooviti karjaõnne ja koguti andisid.

Kogu tava algas ukse taga sissepalumislauluga. Pärast tuppa saamist teretati ja tutvustati ennast (kaugelt tulnud ikka räägivad, kust nad on saabunud), räägiti oma pere rännakutest ja seiklustest, lauldi kadrilaule, tantsiti, küsiti pere käest mõistatusi, kiusati lapsi ja neide küsimustega, mängiti lihtsamaid mänge. Järgnes andide palumine ja selle järel lauluga tänamine ning õnnistamine.

Skemaatiliselt koosneb rituaal:
1) maskeerimisest,
2) tuppatulekutseremooniast, milleks küsitakse ukse või akna taga tervituslauluga luba,
3) pererahva usutlemisest ja tubasest etendusest, kuhu kuuluvad veel laulud ja tantsulaulud, viljaterade viskamine või vee pritsimine, andide küsimine, tänulaul või sajatus, hüvastijätulaul.

Neile peredele, kes kadrisid tuppa ei lasknud, loeti ja lauldi veel 20. sajandi alguses sajatusi ja seda naljalt ei soovitud - polnud ju põhjust lasta oma karjale ja perele õnnetust soovida. 20. sajandil on pahased kadrid maja ukse ette tassinud puuvirna, kivihunniku, viinud karistuseks vankri või adra katusele, toppinud korstna kinni, lasknud loomad laudast välja jne.

Teel kohtunud kadrikambad võrdlesid saaki, võidi ka rüseleda. Saagi jagamiseks (nagu ka maskeerimiseks) koguneti enamasti kindlasse peresse. Seal jagati ühise koti sisu - kui oli mitu kotti, siis kallati nende sisu kokku - kadride vahel ära. Kogunenud raha eest osteti enamasti maiustusi.

Kadriannid

Ikka on antud tulijaule igasugust toidukraami: kartuleid, kaalikaid, porgandeid, herneid, lambaliha, vorsti, õunu. Värskelt küpsetatud leiba või saia. Pähkleid. 20. sajandil muidugi kommi ja ka küpsiseid. Apelsine ja mandariine ning muid eksootilisi puuvilju. Moosi. Iluasjakesi. Raha hakati andma eeskätt 20. sajandil.

19. sajandil aga kuulusid andide hulka veel villad ja linapeod, vahel ka riidetükid, sest neist sai midagi valmistada. Osa saadud kraamist kuulub rituaalsete roogade hulka, mida pakuti erijuhtudel. Näiteks olid oad-herned seotud surnuvalvamise ja muude hinge teispoolsusesse siirdumise riitustega.

Kus käidi

Ikka oma küla peredes ja kui oli jõudu või küüti, siis ka naaberkülades. 20. sajandil hakati külastama kohvikuid ja restorane, seltsimaju, kauplusi. Nagu eespool öeldud, eelistatakse ka linnas liikuda oma kodu lähemas ümbruses.

Kadripeod

Kui kadrikamp oli suurem ja kogunes rohkem kraami, siis on mõnigi kord korraldatud külas või töökohas kadripidu, nagu see veel tänagi toimub Kihnu saarel ja mitmel pool mujal. Siis on peopaika juurde toodud õlut ja toitu ning kohale kutsutud pillimees (kui ta muidugi juba varem kaasas polnud).

Kadripulmad

Eeskätt Lääne-Eestis, kuid ka mujal, koguneti samal või järgmisel õhtul kadripulmi pidama. Keedeti kogutud kraamist toitu, tavaliselt oli kohal pillimees, nii et sai tantsida. Kadripulmas valiti kadripruut ja -peiu ning jäljendati pulmakombestikku. Tervet pulmapidu enamasti ei etendatud. Igatahes lisas see andide jagamise peole hoogu ja improviseerimisvõimalusi. Näiteks sai üles tõmmata pulmalipu, jagada pulmaameteid, varastada kadripruuti ja kasutada muid pulmakombeid.

Kadrikarnevalid

Karnevale korraldati eeskätt koolides, kus valiti välja parimad maskid, võisteldi, lauldi ja tantsiti. Mõnikord toimus linnas või kooli lähedal kadrirongkäik. Kadrikarnevale ja -pidusid peeti aga ka üliõpilasseltsides ja kogu viimase sajandi vältel töökohtades. Karnevalid on levinud vähemalt 1950. aastatest alates. Praegugi on kadripäev oma peoga koolikalendri oluline püha, internetilehtedelt leiab vahvaid pilte maskidest ja peost endast.

Töökeelud

Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardi- ja kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära".

17. sajandil on kadripäeval lambalaudas ohvritoiduna söödud kanaliha ja laudas hüpeldes jäljendatud loomi. Tartumaine määgimas käimise komme võiks olla selle hiline edasiarendus.

Toidud

Tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi.

Kahi

Peamiselt spetsiaalne ohvriõlu, mida valmistati ja ohverdati erilistel kalendripühadel, nagu jaanipäeval (jaanikahi), mardi- ja kadripäeval (pakuti sanditajatele, nimetuseks mardikahi, kadrikahi), jõulude ajal; lapse sünni puhul, pulmades (õllest ja meest valmistaud magekahi). Kahi kuulus ka näiteks karjase kauplemise juurde – karjakahja pakkus peremeestele ja -naistele aga hoopis karjus.

Mida mujal tehakse

Katariina kuulus 14 kõige abivalmima pühaku hulka, mistõttu temast kõnelesid ühtviisi preestrid ja poeedid. Tema püha tähistati maailma paljudes kohtades. Katariina tõusis ausse pärast ristiretki, Prantsusmaal aga eriti 15. sajandil, kui ta väidetavalt ilmutas end Jeanne d’Arcile ning oli koos Neitsi Maarjaga Jeanne'i nõustajaks. Kuni 17. sajandini tähistati kadripäeva paljudes Prantsusmaa paikades.

Muusikast kadri- ja mardipäeval

Herbert Tampere järgi on refräänilised mardi- ja kadriviisid levinud Lõuna-Eestis, mujal olid laulud refräänita. Üleminekualal (Muhu-Kodavere joonel) kasutati nii refräänilisi kui refräänita viise. Saaremaal ja Lääne-Eestis on lauldud vähem, seda suurem on olnud aga improvisatsioonilise etenduse ja lõõpimise osakaal. Kadrilauludes keskendutakse loomaõnne tagamisele, enam küsitakse anniks naiste käsitööks vajaminevat.

Sanditamislauludeks nimetatakse pikemat laulude tsükkel, mille saatel mardi- või kadrisandid külastasid iga peret. Tsükli osad keskendusid tegevuse olulistele punktidele: laulmine väljas ja sisse palumine, teretamine, õnnistamine, tantsimine, ketrajasandi laul, andide palumine, tänamine ja soovimine. Kogu tseremoonia kulges tavaliselt kindlas järjekorras üsna kiires tempos. Kui pererahvas sante sisse ei lasknud, siis ka sajatati. Sajatused on tavaliselt rütmilised lugemised või üksikud laused.

Sanditamislaule lauldi sageli üheskoos ilma eeslauljata. Siiski olid olemas eestvedajad ? mardi-kadri isa ja ema. Kuigi naised mäletasid Eestis vanu laule rohkem kui mehed, on suhteliselt palju mardilaule salvestatud ka meestelt, sest mardisandis käimine kuulus rohkem meeste kombestikku.

Sanditajate teekonda õues saatsid erinevad laulud, pillimäng, hõiked, kellahelistamine ja ka muu lärmitsemine. Sanditamisele järgnes ühine pidu (sandiõhtu, mardi- või kadripulm), mida eriti suurelt peeti Lääne-Eestis. Sinna juurde kuulus tavaline pidude muusika: laul, pillimäng, tants.

Mardi- ja kadrilaulude viisid

Mardi- ja kadrilaulude viisides on palju ühist, sageli oligi mõlema laululiigi jaoks üks ja sama viis. Sanditamislauludes kasutatakse nii vanemaid, kalendrilaulude tüüpilisi rühmaviise, kui ka uuemaid, mõnikord ainult sanditamislaulude juures esinevaid spetsiaalviise. Võrreldes muude kalendrilauludega tuleb sanditamislauludes, (eriti just kadrilauludes) ette rohkem uuemaid kaherealisi viise, Lõuna-Eestis ilmneb neis kohati Läti mõju. Uuema viisi võtmine näitab hilisemat, tegelikult elavat traditsiooni, ajaga kaasa minekut. On olemas isegi üksikuid uuemaid lõppriimilisi sanditamislaule.

Karksi kalendrilaulud on suhteliselt ühtlase meetrumiga, kuid soovimise osas on rütm kohati ebakorrapärasem kui sissetulekulauludes (teekonna kirjelduses). See võiks viidata mõlema osa erinevale algele, näiteks sellele, et soovid on olnud algselt proosavormis või kõnelähedased loitsud, mis lausuti üksi.

Niisugust soovide ükshaaval ütlemist või hüüdmist on kuulda mitmetes helisalvestustes ja tänapäeva Kihnu kadrikombestikus.

Mardi- ja kadritantsud on väga erinevad, martidel vast kohmakamad ja ägedamad, kadridel tasasemad. Tantsu saateks oli spetsiaalne tantsulaul või pillimäng.

Ketrajasandi laul on arvatavasti teistest uuem, selle viis kuulub pigem koduste tööde laulude juurde. Mall Hiiemäe järgi kujunes ketrusestseen lauluks alles siis, kui toiming sai andide palumise või töödekontrolli funktsiooni.

Lõuna-Eesti mardi- ja kadrilaulud on refräänilised, igale reale lisandub üks või kaks korda märti, katri, kadrikoo vms. Igakordse refrääniga nagu tuletatakse meelde, kelle nimel esinetakse.

Lõuna-Eesti piirkonda kuuluva Mulgimaa vanematele viisidele on väga iseloomulik lühike ühesõnaline refrään: märti, kadri.

Põhja-Eesti sanditamislaulude vanemas kihistuses esinevad ühe- või kaherealised kitsa ulatusega viisid, mille lõpuheli peetakse pikemalt kinni.

Põhja-Eestis esineb rohkem mitmekesisust eri maakohtade ja ka laulutsükli eri osade vahel. Lahkuminekuid esineb nii muusikalises stiilis kui üksikutes esitamisnähtustes, näit tempos. Sageli esitatakse erineva viisiga laulutsükli muud osad ja tants.

Martide tants oli varemalt hüppetants 3/4 taktis, mille viisid tuletavad meelde kas labajalavalssi või polkamasurkat (viruvalssi). Lauldavaid marditantsuviise on leitud kõige rohkem Lääne- ja Põhja-Eestist.

Põhja-Eesti piirkonda kuuluvas Lääne-Eestis valitseb mardilauludes kohati hoogne meestepärane uuem esitusstiil, kus on suhteliselt teravad rõhud ja ulatuslikud viisikäigud. Kadrilauludes on niisugune stiil haruldasem.

Meie tegemised:

Pillide meisterdamine - kraapsupill :-)

Kilgipill

Laske sisse kadrisandid...

Pererahvas pandi proovile

Vodjal tehtut võite kaeda: http://public.fotki.com/vodja/
parool: kadripäev

Teemapäev - hingedeaeg

2008-11-01T19:06:00.013+02:00

Viimasel teisipäeval enne sügist koolivaheaega toimus meie teine teemapäev, mille sisuks oli seekord hingedeaeg.

Eelnevalt palusime lastel kodudes pisut uurimistööd teha oma esivanemate kohta, et siis ühises ringis vanu pilte vaadata ja lugusid jutustada. Et pilte ka teistele vaatamiseks välja panna, tuli neile käsitöötunnis korralikud raamid meisterdada.

Hingedeajal teatavasti süüdatakse küünal ja pannakse see aknale, et hinged näeksid koju tulla. Meie otsustasime oma küünla ise valmistada. Iga grupp lisas eelnevale pisut juurde ja kokku tuli suurepäraselt lõhnav ja ilus triibuline küünal.

Päev lõppes ägeda kontserdiga ansambel PolePole poolt, kus ka meie kätt proovida saime.

HING

See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. (1)

HINGEDEPÄEV

Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. (1)

HINGEDEAEG

Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.

Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva.

Sel puhul kaeti hingedele tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja.

Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Muistsel hingedeajal kehtis üldse vaikusenõue. Mõnel pool siiski tantsiti ja mängiti pilli. Laulude asemel on üldisemalt levinud kõnelised pöördumised hingede poole, otsekui suunamaks külaliste tegevust ning ka soovid, et hinged edaspidi põldu ja karja hoiaksid. (1)

Me oleme esivanematega üks kogukond, mis aegajalt teatud päevadel jälle kokku saab. Maarahva meeles on need päevad pühad. Hingedeajal hoitakse kodud puhtad ja vaiksed. Müra tekitavad tööd lükatakse edasi ning õhtuti ei töötata sootuks. Neil õhtuil on sobiv mõistatada mõistatusi ja jutustada lugusid. (2)

Tavakohased hingedepäeva toidud on rammus leemesupp, verikäkid, tangupudru, kohupiim, koorimata piim ehk talupiim, õlu ja leib.

Hingedele on mõnikord toitu viidud majapidamishoonetesse ja hiiepuude alla. Hingedele köetakse saun ja peale söömaaega saadetakse nad ära, paludes, et mindaks teed mööda ja õnnistataks pere ettevõtmisi. (2)

Esivanemaid peeti meeles sellepärast, et ainult surnud esivanemad saavad ausale ja heale inimesele pahandusi kaela tuua. (3)

Kasutatud kirjakohad:

1. http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-hingedepaev.php

2. http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=449&op=lugu

3. A. Heintalu. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. 2001

Hinged tulevad ka tänavu.
Neid võib ignoreerida, kuid nendega võib ka arvestada.
Seejuures pole kuigi tähtis, kus me elame, vaid see,
kuidas me neid vastu võtame.

Meie ühise küünla algus

Laud oli kaetud Vodja mõisnik
Mattias Friedrich von Stackelbergile, kes arvas,
et muusikat peab elus alati olema!

Märt katsetamas PolePole trumme

Rohkem pilte siit.
Password: hingedeaeg

Matk Aegviidus

2008-10-12T14:27:00.004+03:00

Ühel ilusal oktoobrikuu hommikul pakkisime endid koos matkakraamiga bussi ja panime ajama Aegviidu poole, kus Aegviidu Looduskeskusel oli meie jaoks ettevalmistatud üks väike (nu neid kilomeetreid ikka tuli) seene- ja samblateemaline matk.

Matemaatika keset metsa - fraktaal

Huvitav, kuidas läheb sellel, kes seda seent hammustanud on?

Kes mäletab selle sambliku nime? See saab kommi :-)

Füüsika keset metsa - peegeldus

Rohkem pilte sellest lahedast sündmusest saab näha siit. (parool: aegviidu)

Teemapäev "Sügisene pööripäev"

2008-09-24T20:07:00.016+03:00

Sügisene pööripäev

23. sügiskuud, Vodjal

Öö ja päev on yhepikkused. Kuni jõuluni jäävad päevad aina lyhemaks. (2)

Erinevalt talvisest ja suvisest pööriajast on kevadine ja sygisene pööripäev maarahva pärimuses esindatud ysna tagasihoidlikult. Maarahvas on pidanud sygiseseks ja talvisekski posti- ja pööripäevaks hoopis kasupäeva (29.09.) ja kolletamispäeva (14.10.). (2)

Mihklipäev, ka kasupäev (3)

Karjalaskepäeva (23. IV) vastaspäevana on ta yks nn. “postipäevi”, mil lõpeb yks ja algab teine majandusaasta pool. Suvetööd on põhiliselt läbi ja ees ootavad talvised toimetused. (3)

Viiekuuline suvetööde aeg sai läbi ja hakati sisetöid tegema – rehepeksu ja kedruseid (6)

Mihklipäev oli pidude ja kooskäimiste aeg, sest sel päeval lõppes 19. sajandil karjatamishooaeg ja karjaste tööleping – karjane sai kooli minna. (5)

Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja. (4)

Noorrahvas on veel teinud mihklituld ja kogunenud lõkke äärde; (5)

Kui mihklipäev kylm on, tuleb kylm tali; kui mihklipäeval on pehme ilm, tuleb pehme tali.
Peetri kihelkond (3)

Mihklipäevaks on naine tuas ja nairis koopas. (See on, et naisterahva väline töö on lõppenud.)
Rakvere (3)

Kasutatud kirjakohad :

www.maavald.ee,
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=643&op=lugu
http://www.maavald.ee/maausk.html?rubriik=61&id=450&op=lugu
http://et.wikipedia.org/wiki/Mihklipäev
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-mihklipaev.php
A. Heintalu. Estide (tšuudide) hingestatud ilm. 2001

Meie teemapäev algas lambapügamisega, mis hilisemates aruteludes oli üks kõige meeldejäävamaid tegevusi tol päeval. Kahjuks jäi lammas esialgu poole pügamisega, kuna lihtsalt aeg sai liiga ruttu otsa, aga kaua ta õnneks nii ootama ei pidanud, sai ikka ilusti ühtlaselt siledaks.

Pärast lamba niitmist tegime õpetaja Ulvi juhatusel ühise mängu kooliõuel, mille lõppedes iga klass erinevasse töötuppa läks. Sai teha puutööd, villa kraasida ja lõnga kedrata, jutte kuulata, laule laulda ja liikumismänge mängida. Päeva lõpetasime jälle kõik koos ja nagu ikka meile omane - lauldes :-)

Ilmavaatlus

Ilm 23.septembril 2008

Päikesepaisteline, nõrk kagutuul.

Päeva jooksu mõõdetud õhutemperatuurid:

10:20 - +14 kraadi

11:05 - +20 kraadi

11:58 - +15 kraadi

12:40 - +16 kraadi

13:25 - +14,5 kraadi

Ilm 29.septembril - Mihklipäeval

Sooja ca 14-15 kraadi, päikesepaisteline. Kask lehtedest paljas, vaher ja saar pooleldi, kastan, sirel ja tamm veel lehtedes.

Ennustus: Kui mihklipäeval ilm selge, tuleb külm talv, kui ilm on pilves, siis tuleb soe talv.

Kui puulehed enne mihklipäeva maha langevad, lähevad puud enne jüripäeva lehte.

Lamba niitmine

Pööööööööööööö!!!!!

Ühine mäng päeva alustuseks

Puutöötunnis - valmistasime "hundipeletajaid"

Käsitöötunnis - kraasisime villa ja ketrasime lõnga

Jututund saja-aastastel vaipadel kaminatule ääres

Õlgnukke tegime ka ...

... ja lehemandala

Päeva lõpetamine

Propeller - ka puutöötunnis tehtud

"Hundipeletaja" katsetused

Propelleri katsetus

Eks pealtvaatajaid on alati vaja!

Tore päev oli! Järgmisel kuul jälle!

Perelaager Esnas

2008-09-23T19:37:00.000+03:00

19.-20. septembril toimus meie traditsiooniline perelaager. Seekord oli kohaks Esna mõis. Saabusime reede pärastlõunal ja niipea kui olime oma asjad ära pannud, kukkusime kohe sporti tegema nagu meile kohane :-) Pärast teatevõistlusi pidasime maha viis tundi kestnud jalgpallilahingu. Õhtul oli nii mõnigi mees meie seast käimisvõimetu. Sõime õhtust ja seejärel vaatasime kõik koos filmi meie eelmise aasta tegemistest. Päris naljakas oli :-)

Kui film vaadatud, kadusid õpsid pimedas sügisöös nelja tuule poole, võtsid positsioonid sisse ning asusid meid ootama. Meid jagas õpetaja Marika kolme võistkonda ja jaotas kätte mõistatused, mille järgi pidime õpetajad üles leidma. Mõnda oli leida lihtsam, mõnda mitte nii lihtne. Õpetaja Aita ja õpetaja Monika leidmiseks tuli teritada kõrvu ning kuulata, kust poolt öökull huikab ja kägu kukub :-) Aita kasutas natuke ka abijõudu päris tõelise öökulli näol, kes arvas vist, et tema kaasa on koju jõudnud ja vastas talle vägagi hoolega :P Monikal tuli, kahjuks, ise hakkama saada, sest teatavasti kukuvad käod suvehakul ja mitte sügisel.

Teised õpetajad tuli üles leida tuginedes oma mälule mõisa ümbruse kohta - kes oli allikal, kes silla all ja kes seal, kus "kuningas jala käib". Kell ligines juba südaööle, kui viimaks kõik jälle turvaliselt soojas toas olime. Sel ööl unetuid ei leidunud.

Hommik tuli liiga ruttu nagu tavaliselt. Mõni erksam suutis end enne kaheksat üles ajada, nii mõnigi hüppas voodist välja alles pudrulõhna peale.

Vanemad olid oodatud kella kümneks, selleks ajaks oli kohv joodud ja meik tehtud ning võis vanemaid vastu võtma hakata. Lapsed kadusid suhteliselt ruttu õue ja vanemad kogunesid saali, kus vaadati filmi Belgia kuninganna külaskäigust meie kooli ja räägiti igasugu muud tarka juttu. Kui lõuna söödud, mindi ühisele matkale Esna kabelisse.

Eks vaadake ise pilte ja meenutage.

Sealt ta paistab ...

...Esna mõis

Mõisaelanik

Õhtune jalgpall

"Yes, boss!" :-)

Valmistume filmi vaatama

Kõik ootavad...

"Ruttu, ruttu, film algab!"

Ilus hommik akna taga säramas...

... ja veel ilusamad õpsid peegli ees säramas :P

Ei saa maast lahti!!

Siiski, siiski, ei saa üldistada, mõni on tubli ka :-)

Vat, eeskujulik õpilane!!

Hommikukohv sügispäikeses

Isiklik eeskuju on alati kasuks tulnud!

Leia üles linnuke!

Esimesed külalised

Läbi lillede :-)

Õpilane ja õpetaja

Ettevalmistused

Perekond

Vanemad filmi ootamas ...

... ja vaatamas